Riigikohus käsitles enda hiljutises lahendis olukorda, kus vangile anti vale ravim. Juhtum tõstatab olulise küsimuse: kas kahju on hüvitatav ka siis, kui patsient tegelikult vale ravimit ei võta, kuid olukord tekitab hirmu, ebakindlust või ohuolukorra?

See on hea näide sellest, kuidas hinnata meditsiiniteenuse nõuetekohasust ja patsiendile tekkida võivat kahju — eriti olukorras, kus raviviga jäi realiseerumata tänu patsiendi enda tähelepanelikkusele.

Mis juhtus?

Tegelikud asjaolud: vangile anti ravimi jagamisel vale ravim. Ta märkas seda enne allaneelamist ning ravim jäi võtmata.

Vang esitas riigi vastu nõude, väites põhiliselt järgmist:

• talle anti potentsiaalselt ohtlik ravim, mis oleks võinud tekitada tervisekahjustuse;
• juba ainuüksi sellise ohu tekkimine põhjustas talle mittevaralist kahju;
• seetõttu nõuab ta 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Oma 09.10.2022 postituses kajastasin Riigikohtu praktika muutust seoses lähedasele tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisega. Kui eelnevalt oli kohtupraktikas lähedasele tekkinud mittevaralise kahju puhul eeldatud ruumilist lähedust (sisuliselt surma pealtnägemist), siis nüüd on olukord muutumas.

Liikluskindlustuse seaduse alusel kuulub kannatanule tekkinud moraalne kahju hüvitamisele, aga liikluskindlustuse seaduse §-ist 32 võib jääda mulje, justkui kindlustusselts peaks hüvitama vaid maksimaalselt 3200 eurot. Värske kohtulahend kinnitab, et selline lähenemine ei ole korrektne ning neid sätestatud summasid tuleb mõista kui minimaalseid hüvitisi.

Esindan kohtus jõhkra koerarünnaku ohvriks langenud Sandrat, kellega juhtunu on meediaski palju tähelepanu pälvinud. Tema lugu toob välja lünga Eesti seadusandluses, mis ei võimalda hooletult omanikult looma ära võtta.

Liikluskindlustuse seaduse järgi on isikukahju kindlustussumma 5,6 miljonit eurot. Aga et oma kannatuste eest õiglast hüvitist saada, tuleb ise oma õigusi täpselt teada või võtta appi jurist.